Närvihaiged bussijuhid.

On vist üldteada, et pea kõik vähegi normaalsed linnaliinide bussijuhid on läinud ära Soome. Tööle. Või siis kusagile mujale parema palga järele. Meie maile on jäänud frustreeritud, (enamasti) vene rahvusest närvilised olendid, kes juhivad bussi nagu vormeliautot.
Täna juhtusin ühe sellisega jälle linna sõitma. Lõputu jõnksutamisega olen ammu harjunud, samuti selle ekspressliini juhtide kombega kõige sisemist rada pidi kõigist autodest mööda kihutada ja siis vahetult enne punast foorituld ennast sõiduautode vahele trügida. Aga täna oli tegemist erilise närvihaigega. Lausa koomiline olukord tekkis Järvel, kus bussijuht pidas õigeks punase tule taga seistes kaelamurdvaid trikke tegema hakata. Kõigepealt otsustas ta manööverdada ennast kolmandast reast esimesse. Seda praktiliselt koha peal ja olukorras, kus igal pool ümber seisid autod! Aga sellest polnud veel küll. Nimelt selgus, et esimesse ritta siirdumine oli kole eksitus. See rada oli blokeeritud. Muidugi ei saanud kallis bussijuht sellise kahetsusväärse olukorraga leppida. Tuli oli ju vahepeal roheliseks läinud! Nii trügis ta ennast sealsamas koha peal teise ritta. Ma ei taha mõelda, mida mõtlesid samas seisnud sõiduautode juhid.
Küsisin endalt, kas ma kõigi nende trikkide tulemusena jõudsin kiiremini linna? Võib-olla küll. Ühe minuti võrra. Ja siis meenus mulle nõukaaegne plakat raudteejaamas, mis hoiatas: ära jookse rongi eest raudteele. "Võidad minuti, kaotad elu." Keegi võiks seda lihtsat tõde ka nendele närvid krussis bussipilootidele õpetada. Hakkab ju nende küüdis lihtsalt jube.