Rummi ja lima!

Õigupoolest ei tohiks "Kariibi mere piraatide" teine film mulle sugugi meeldida. On ta ju üks Disney kompanii masstoodang: tehtud, et kõigile meeldida. Ja ometi on veel mitu tundi pärast kinost lahkumist veidralt mõnus olla. Peaaegu nagu lapsena pärast venelaste "Kolme musketäri" vaatamist. Pagana kaasakiskuv seiklus noh!
Johnny Depp lendleb ringi oma vaimustava piraadimaskiga nagu hea kummitus. Uskumatul kombel õnnestub tal endises headuses taasluua see esimeses filmis nii palju rõõmu valmistanud tegelaskuju kapten Jack Sparrow. Ülejäänud tuttavad tüübid on samuti kõik alles, Deppi varjus muidugi, aga nauditavad siiski. Esimesest filmist on rohkem eriefekte, rohkem ulmelikke koletisi, rohkem pikkust ja palju rohkem on kulutatud raha. Aga üllataval kombel see ei häirigi eriti. Mõnikord harva on lausa hämmastav näha, et ollivuudis osatakse veel väärt meelelahutust luua.
Päris lõpus läheb lugu veidi kahtlaseks. Sest Jack osutub liigagi heaks ja õilsaks. Ühe tubli mereröövli kohta nimelt. Kuid lootus elab, et ehk kolmandas filmis ta suudab oma isikuvead parandada. Muidugi juhul, kui see viimane kahevõitlus merekoletisega talle siiski saatuslikuks ei saa. Ehhee - inglise keeles on selle võimaluse kohta tore ütelus: fat chance.