Kuumaahastus

Jah, see +30 on minu jaoks ikka liig. Tõesti, viimastel päevadel muule nagu enam ei suudagi mõelda kui sellele, et läheks see kuumalaine juba mööda.
Laupäev oli tappev. Ehkki ma põhimõtteliselt mitte midagi ei teinud peale arvutist Wimbledoni vahtimise. No ja õhtul jalgpalli. Aga selleks ajaks olin endale juba metsiku peavalu higistanud.
Eile justkui oli veidi parem, aga täna lõuna ajal pidin linna peal kõndides jälle minestusse langema. Kusagil mitte väga kaugel on minu piir. Loodetavasti tuleb klimaatilist leevendust enne kui selle piirini jõuan.
Eile lõppes siis see jalka MM, mida neli aastat südamest oodatud sai. Minu Inglismaale juba ammuilma enne finaali pettumusega. Karmi tõdemusega, et taaskord mängisid minu lemmikud jubedalt viletsat jalgpalli ja said selle eest oma karistuse. Itaalia tiitlivõitu tervitasin juba üpris kurva ükskõiksusega - isegi see otsustav penaltiseeria ei liigutanud kuigivõrd. Kui teistmoodi kõik tundus turniiri algul Berliinis viibides! Värske ja põnev ja lootustandev. Naljakad lood.
Tänasest peaks algama suve teine pool. Ilma jalgpalli ja Wimbledonita. Aga enne kui mõningal määral suuremat vabadust telekast ja arvutist tervitada suudan - võtke midagi selle temperatuuriga ette. Ei jaksa enam nagu lumememm sulada.