Rahulolematus

Ma ei tea, miks olümpiamängud tekitavad minus peamiselt rahulolematust. Jah, Kristina oli fantastiline. Tõesti. Aga minu ülejäänud lemmikud viimastel päevadel peamiselt petavad lootusi. Või tegelikult ei peta ka. Halvard Hanevold, vana hea Norra võitleja, on ju imeilusaid sõite näidanud ja Briti curlinguvõistkonnad on alustanud kenasti võidukalt ja...
Aga võib-olla pole mu rahulolematusel olümpiamängudega mingit pistmist. Võib-olla on lihtsalt sellest sopasest talvest kõrini ja sellest, eriti sellest, et tööasjad painavad, sest mind vaevab võimetus raskeid asju lõpuni viia. Lihtsalt ei kannata seda, et midagi on pooleli. Ja teatud mõttes painab mind see olümpiamängude vahtimine ka veel. Et nagu liiga palju vaatan. Või mis? Ometi ootasin neid võistlusi nii väga.

Näib, et ma täna vist mõistlikku juttu kirjutada ei suuda. Aga mingu siis annaalidesse üks selline mõttetult sassis päev.