Aastavahetamise ilust

Kui me reede õhtul Otepää lähedale jõudsime, oli väljas tõeline talvemuinasjutt. Puud olid lume all nii lookas, et ähvardasid iga hetk teele langeda. Vaata nagu jõulufilmi. Juba panime paika kindla plaani järgmisel hommikul seda imelist talve pildistama tulla.
Ja siis: vaevalt majja kohale jõudnud, kadus elekter. Liigne ilu on kahjuks metsas looklevatele liinidele hukatuslik. Ega muud, kui mootorsaega metsa lühiseid likvideerima. Tohutult tore oli pimedas laanes müttata. Mis siis, et puud lennutasid tuult krae vahele ja müts kippus peast kaduma. Ikkagi, tule saime tuppa tagasi.
Kui laupäevahommik koitis, polnud õhtusest ilust enam midagi järel. Seda see öine tilkumine siis tähendas. Taas oli väljas tavaline Eesti talv. Hall ja märg. Õnneks oli eelmistel päevadel piisavalt kauneid looduspilte tehtud. Kui õhtul mahti saan, panen siiagi mõned.
Kui siis uusaastaööl mäe otsa ronisime, et kaugeid ilutulestikke vaadata, oli jälle ilus. Tähed nimelt särasid taevas. Nii selgelt, nagu meie kandis harva näha. Uus aasta tuli tähistaeva all külma tuule käes lõdisedes. Ei ta kunagi tulemata jää.