Teadusemängud

Eile oli argipäev nagu iga teinegi. Kella lähenedes viiele karjus kõht töö juures süüa, aga pakkuda oli mul talle vaid suts salatit ja pisut jogurtit. Korralikult sööma enam ei jõua, sest Linnateatri etendused algavad millegipärast juba kell kuus.
Läbi vanalinna jalutades ja kohupiimakaraskit mugides meeleolu paranes pisut. Raekoja platsil lauldi lausa, ilm tundus pehme ning värske ja õhus oli tunda kevadet. Linnateater mängib värskelt esietendunud Jaanus Rohumaa ja Triin Sinissaare näidendit "Genoom". Väike saal, esimene rida, näitlejad paari meetri kaugusel. Peagi olid muremõtted peast pühitud.
Tagantjärele tuleb öelda, et "Genoom" pole küll eriti suurepärane näidend, aga Jaanus Rohumaa lavastus on see-eest tavapäraselt kõrgel tasemel. Ta suudab elama panna isegi sellise kuivavõitu teadusetüki, mis pealegi üpris standartse süžeega. Kuid omajagu värskust on geneetika ümber pöörlevas tekstiski. Vaatasin mitmel korral oma kaaslast ja nägin tema näos laia naeratust. Teda huvitab see teema!
"Genoom" jaguneb väga selgelt kaheks osaks. Esimene vaatus on mitmeski mõttes huvitavam. Suudad üpris kenasti samastuda selle õhinaga, millega noored teadlased maailma päästa püüavad. Pärast vaheaega laval sündiv Faustuse unenägu ja sellele järgnev ootamatult optimistlik lõpplahendus ei paku pooltki nii palju.
Väga palju päästavad seegi kord näitlejad. Indrek Ojari pole laval see hall tühjakott, kes tahestahtmata mõnikord sellest TV3 seebist vastu vaatab. Imetlesin mehe kehastusvõimet juba Impro 3-s ja ka Genoomis on ta suurepärane, liikuv ja ilmekas. Alati on tore näha minu jaoks Linnateatri sümboliks kujunenud habemikku Kaljo Orrot. Ta sobib nende noorte sekka alati nagu valatult! Ja hämmastavalt mõjuva mulje jätab Rein Oja. Tema vaevalt hoomatav võõrapärane aktsent on täiuslikult teostatud. Ta ei väärata kordagi.
Heh, kui ma nüüd oma kirjutatu läbi lugesin, sain aru, et ma ei räägi ilmselt õigetest asjadest. Näidendi sügavam sõnum läks vist küll ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kõik see pärilikkuse, naise-mehe ja isa-poja suhetega seonduv. Aga seekord vist jäigi rohkem väline meelde. Hea lavastus veidi igavast tekstist hoolimata.