Kunstikriitik õpib joonistama

Tihtipeale loen ma Inglise ajakirjanduses ilmuvaid artikleid ja olen lihtsalt lummatud. Neist töödest peegeldab vastu hoolimine sellest, et sinu kirjutatut oleks hea lugeda. Ma tean, et see kõlab pisut napakalt ja lihtsakoeliselt, aga just see lihtne tõde on minu meelest hea ajakirjanduse märk.
Seejuures päris tihti lahatakse mingit teemat iseennast aluseks võttes - ehk siis tehakse midagi, mis Eesti ajakirjanike seas vist tõeline tabu. Kuidas sa tohid niimoodi iseenda madalat isikut sisse tuua? Inglismaal kirjutatakse nii: mul tekkis ühe teema vastu huvi ja siis ma hakkasin uurima ja ise järele proovima proovima ja oma varasemaid teadmisi uute avastustega siduma. Vaata nüüd, kuhu selle kõigega välja jõudsin!
Just niimoodi on minu meelest võimalik lugejale võõras teema huvitavaks teha, pakkuda mingit veidrat samastumisvõimalust. Tõepoolest - autor ei upita enda isikut, vaid kasutab seda meetodit nutikal moel talle huvitava teema lugejasõbralikuks tegemiseks.
Musternäide Guardianist: Kunstikriitik õpib joonistama.