Valus triumf

Värsked autoomanikud teevad igasugu veidrusi. Meie näiteks leidsime eile, et hirmsasti oleks vaja sõita Luige kevadlaadale. Nõnda pakkisimegi ennast oma uude Toyota Corolla Hunchbacki sisse ja asusime lootusrikkalt vurama.
Mõned kilomeetrid Tallinnast väljas selgus kurb tõsiasi. Me olime vaid üks tuhandetest. Auto autos kinni ja kolonn vaevalt liigub. Ilmselt igati tavapärane vaatepilt massürituste puhul siin Tallinna kandis - aga näe, pole ju kuigi palju isiklikke kogemusi. Edaspidi peab ikka mõtlema, kuhu autoga on põhjust tüürida...
Vaevaga kohale jõudnud ja viimased sajad meetrid jala autoderägastikust läbi murdnud, selgus, et see Luige laat ei kujuta endast küll midagi taolist ränka teekonda väärivat. Palju mitmesuguseid taimi ja siis veel mõningaid...taimi... Üpris samasuguse mulje jättis nagu Laagris asuv taimesupermarket Hortes. Selle vahega, et Luigele oli neid taimi miskipärast uurima saabunud tuhandeid Eesti perekondi. Platsi tagaotsas ümises keegi vaimustunud hing mikrofoni "õu lola, õu looooola" ja sealsamas lihalettide taga tungeldi hullemini, kui kusagil mujal. Eesti rohenäpud pole päris kindlasti mitte taimetoitlased! Oh ei.
Igatahes sealt Luigelt lõikelaud "suveniirina" kaasa ostetud, otsisime kiirelt väljapääsu. Sain taaskord aru kui vähe ma ikkagi selliseid massüritusi talun.
Selle eest pealelõuna tõotas midagi hoopis enamat. Ajasin oma Jamie Carragheri t-särgi selga ja tõttasin õllepurgid pihus sõbra poole Inglise FA karika finaali vaatama. Jalgpalli klubihooaja suursündmus, kus osalemas armastatud Liverpool. Pettumus oli suur, sest õige pea sai selgeks, et sõbra pool nähtav telekanal mängu ei näitagi. Pagan! Pagan! Pagan!
Aga mis seal siis ikka. Hiiu pubisse! Kohale jõudnud, suurenes masendus veelgi. Liverpool oli West Hami vastu 0:2 taga ja ehkki Djibril Cisse kohe kaotusseisu vähendas, mindi poolajale vastase eduseisus. Siis selgus pealegi, et kaotusseisu süüdlasteks on Liverpooli väravavaht Reina ja kaitsjatest mu oma suur lemmik - seesama nimi selja peal - Jamie Carragher.
Ometi, edasine oli jalgpalli armastajale taevalik. Teisel poolajal saatis Liverpooli Steven Gerrard metsiku paugu ülanurka. 2:2! Õige pea tõstis West Hami Paul Konchesky äärelt kaarpalli värava suunas ja kõigile üllatuseks lendas see otsejoones väravanurka. 2:3! Liverpool tundus löödud. Erilisi viigivõimalusi luua ei suudetud, Londoni klubi toetajad laulsid juba minuteid oma joovastavaid võidulaule. Ja siis, viimsel hetkel, tegi Gerrard seda jälle! Võimatuna tunduv löök 35 meetrilt nii täpselt vastase värava alumisse nurka, et väravavaht isegi võimsa hüppega järele ei jõudnud. 3:3. Oi pagan...
Lisaaja alates tundsin, et pea tahab lõhkeda, aga ei lasknud ennast sellest häirida. Karikas on vaja võita! Mäng pakkus pööraseid emotsioone aina edasi. Lisaaja viimasel minutil sai West Hami mängija pallile pea vahele ja see lendas justkui aegluubis Liverpooli väravanurga suunas. Mängu jooksul mitu viga teinud Liverpooli väravavaht Reina tõusis elegantselt õhku ning lükkas kindaga selle ülitäpse palli pehmelt vastu posti, kust too väljakule tagasi veeres. West Hami mängija proovis tühjale väravale veelkord pihta saada, aga et tegemist oli jalakrampides vaevleva Marlon Harewoodiga, ei saanud ta sellega hakkama. Pooled mehed vaevu liikusid veel. Penaltiseeria otsustab. Oi pagan...
Ja siis tõusis mängu kangelaseks seesama varasem süüdlane Pepe Reina, Liverpooli väravavaht. Just nagu Hollywoodi stsenaariumi kohaselt tõrjus ta ilusas stiilis kolm vastase penaltit. Samal ajal kui Liverpooli mehed, super Stevie Gerrardiga eesotsas, saatsid justkui närve omamata oma pallid väravavõrku. Maailma vanim jalgpallipokaal viiakse Liverpooli! Juba seitsmendat korda. Milline tunne, milline mäng!
...kui see vaid nii ei oleks, et pill pika ilu järele. Vaevalt koju jõudnud, vajusin hirmsa peavaluga voodisse ja piinlesin tunde une ja ärkveloleku piiril.
Aga valu ei jää mitte eilsest päevast meelde! Meelde jääb Liverpooli kangelastegu. Ja õige pisut ehk ka see autoeestlase kevadine trügimispunkt Luige.