Aegade hämarusest

Eile oli mul võimalus videolindilt vaadata iseenda palju aastaid nooremat versiooni. Oh jah. Ma lausa füüsiliselt elasin uuesti läbi kõik need tollased mõtted ja tunded. Väga ebamugav oli tõesõna. Veider olevus on see inimene ikka...
Aga sellegipoolest pole mul üldse kahju, et otsustasin sel lühikesel perioodil veidi klouni mängida ja ennast seltskonnas vabamalt tunda. Ju siis oli selleks sobiv seltskond. Tavaliselt olen säärastes situatsioonides vait ja ei lase kunagi enda sees toimuvat valla. Ja mida aeg edasi, seda rohkem sissepoole pöördun. Seda huvitavam oli uuesti läbi elada see lühike hetk, kui midagi teistsugust proovisin. Mõttetu näitemäng see ju oli, aga omamoodi joovastav.
Nii, rohkem jura ei aja. Homme hakkab peale.