Rusikad püsti

Pilkupüüdev on Päevalehe kuulutustekülg. Ühel pildil tuntud koomiksikass, vasak käpp ettesirutatud, küünised väljas. Kohe kõrval teine kuulus koomiksikangelane, vasak rusikas sõjakalt püsti. Hollywood valmistub järjekordseks lahinguks uskmatute vastu? Tõepoolest.
Kass meenutab mulle väga Margaret Beckettit, koomiksikangelane omakorda Condoleezza Rice'i. Need auväärt daamid nurjasid eile Roomas kõik katsed Liibanonis relvarahu kehtestada. Ikka selleks, et nende armastatud Iisrael saaks terrorismivastase võitluse kattevarjus naaberriigi rusudeks muuta ja sadu, peagi tuhandeid tsiviilisikuid tappa. Ja mitte üksnes tavalisi inimesi. Iisrael tappis teatavasti Lõuna-Liibanonis neli ÜRO relvastamata vaatlejat, hoolimata korduvatest palvetest nende asukoha pommitamine lõpetada. Aga muidugi - kõik see ikka Iisraeli turvalisuse nimel ja nende neetud Araabia terroristide hävitamiseks. Kes jänkide jaoks on nüüdseks muidugi kõik araablased, isegi Liibanoni kristlased, keda samuti hulgaliselt hukka saab. Ja Briti sabarakud teevad kõik, mida Suur Vend käsib. Taaskord.
Tsiteerides Guardiani juhtkirja:
It seems astonishing that the world is still watching rather than acting two weeks after the Lebanon war began. After the international embarrassments of the 1990s, in which Europe watched as Sarajevo's civilian population was assaulted from its surrounding hills and the UN failed to intervene to halt genocide in Rwanda, audiences in Britain and elsewhere in Europe, seeing nightly on television the carnage and despoilation of the Lebanon, rightly expect their governments to respond. And yet nothing happens.
Ega midagi ei juhtugi, enne kui see ameeriklastele sobib. Mis on tuhandete jaoks Liibanonis liiga hilja.