Mängud käivad ja käivad.

Ei saa mina telekast eemale praegu. Liiga põnev on! Suur ja paljudele arusaamatu ajaraiskamine nimega olümpiamängude jälgimine. Aga samas hea viis pisut raha kokku hoida. Väljas käies kulub ikka rohkem. Ja pärast Londonit tuleb tõepoolest rahale mõelda...oh, millal ma ükskord jälle palka saan?
Mängudel on palju toredaid tegelasi ja mitu huvitavat detaili, mis silma hakanud. Võtame või need Austraalia ja USA ujujad - laiad õlad, kumisevad lihased, välkuvad hambad, ah milline enesekindlus! Seal kõrval Briti ujujad, need kellele mina kaasa elasin - vaiksed, lumivalged, kartliku näoilmega. Ja tõepoolest nad olidki küllaltki edutud. Austraallasest kuri peatreener peab nendega veel kõvasti tööd tegema.
Ja siis need fantastilised "vanakesed". Kogemus on olümpial oluline. Vähe on neid noori ja rohelisi, kes siin läbi löövad. Tohutult andekad on erandid muidugi. Carolina Klüfti show oli ju meeletu näiteks. See on fantastiline - lihtsalt igal alal teistest peajagu üle. Täpselt nagu Jackie Joyner omal ajal.
Aga üldiselt pole 40+ ka mingi probleem. Rootsi lauatenniselegend Jan-Ove Waldner näteks. Milline kaval ja nutikas vana! Medalimängudel nagu naksti - taaskord. Ja kui mõelda, et Rootsi Olümpiakomitee ei tahtnud meest pikka aega olümpiale lasta. Leiti, et selles vanuses pole Waldnerist enam asja. Aga kaugel sellest. Üks hiinlane võidetud, teine tuleb veel alistada ja kes teab, võib-olla on olümpiakuld siis jälle tema.
Täna jookseb siis Paula maratoni. Selle päris maratoni Marathonist Ateenasse. Vaat see saab alles olema võistlus. Paula kes? Paula Radcliffe, maailma parim maratonijooksja. Minu lemmik. Ta pruugi võita. Maraton on metsik võistlus selles kuumuses, selles pikkade tõusudega ajaloolisel rajal. Suudab Paula seda? Hoian pöialt.
Senise olümpia seni vägevaim võistlus oli sõudmise neljapaadil. Mitte selles variandis, kus eestlased osalesid, vaid selles teises. Seal, kus mehed tõmbavad ühte aeru. Britid lõid Kanadat 8 sajandikuga! Vau. Ja topeltvau vel ühele "supervanale" Jüri Jaansonile. Kivirähk kirjutab laupäevases Päevalehes tema kohta sulatõtt. Lugege ometi.
Ja veel ja veel: Rootsi TV, ma armastan sind. Pole vist olümpiaala, mida ma pole nende päevade jooksul näinud. Ka veepalli ja maahokit. Super!
Ja elagu Iraagi jalgpall! Seda pidin ma ka veel ütlema.