Soos käisin

Soos käisin üleeile. Igasugu imeasju nägin. Linnupesa oli mahalangenud puude vahel. Koprad olid terve suure kasetüve läbi närinud. Vetruvat, lirtsuvat maad tundsin jalge all. Tegin kallist imelilusa pildi. Suur koerakutsikas Nato oli metsikult ülemeelik.
Nüüd tahaksin sinna tagasi. Linnas on lärmakas, hall, masendav. Ei leia endale kuidagi asu. Kodus müttavad igasugu meistrimehed, teevad köögiremonti. Nad on hirmus targad ja tublid, aga mina ei tea sellest ehitusasjandusest mitte midagi. Tean ainult, et boilerit ei ole ikka veel. Ja see on paha paha paha...
Tegelikult ootan juba jõule. Vähemalt teistmoodi. Igapäevane hallus tapab.