Laiskus

Kõigepealt sellest kolmapäevasest White Stripesi kontserdist veel: Ma polnud ainuke.
Oli äge jah.
Aga tegelikult ma puhkan sel nädalal. Ehk siis tegelikult ei tee mitte midagi. Aeg-ajalt püüan Wimbledoni veebilehelt vaadata kokkuvõtteid või täispikki mänge. Kuigi vihane olen nende peale seal natuke. Ma ju maksin neile selle õiguse eest neid mänge vaadata. Aga nad ei vaevu eriti kiiresti tegutsema. Tihti peab päev või paar ootama, enne kui nad võtavad vaevaks oma teenust pakkuda ja mänge uuendada. Aga otsepilti Wimbledonist ükski telekanal näitama ei vaevu.
Sel aastal teeb minu südame soojaks Thomas Johansson, kes esimese rootslasena pärast suurt Edbergi murukuningriigis poolfinaali jõudis. Täna mängib ta turbomootor Andy Roddickiga õiguse eest pühapäeval Kuningas Rogerile vastu astuda. Ma eriti ei looda midagi. Eriti veel kuna Thomase mängimise ajal olen juba Pärnus või vähemalt teel sinna.
Ja mis on suvepealinnas plaanis? No mis siis ikka muud kui laiselda.