Pildikesi hilissuvest ja varasügisest

Süvahavva ja terve Võhandu jõu ürgorg on võrratud ringiluusimispaigad. Ja aeg-ajalt satub ette mõni päris võrratu vaatepilt.

Mul on justkui meeles, et olen lapsepõlves Taevaskojas käinud. Sest mäletan täiesti eba-eestimaist kohta. Seda Taevaskoda tõesõna ongi. Ürgne ning suursugune paik, kus jalutades saad aru inimelu tühisusest ja ajutisusest.

Küll oli alles närvesööv hommikupoolik. Esimest korda elus Helsingi kiirteederägastikus ja pealegi ilma korraliku kaardita. Paari südameatakilähedase momendi järel jõudsime justkui imekombel Vantaa Heureka keskusesse kohale. Päris lootusi ta vist ei täitnud. Tore koht muidugi, aga kodumaine Ahhaa ajab asja ka päris kenasti ära.

Veel üllatas Helsingi taevas kahe päikesega.

Viimsi poolsaarelt leiab sellise uskumatu kivile kasvanud puu. Kogu oma elu Tallinnas elanuna avastasin ma Viimsi enda jaoks alles sel suvel.

Juminda poolsaarele läksime õigupoolest seenele. Seeni ei leidnud praktiliselt ühtegi, aga fotosilma ette jäi nii mõndagi.


Ja päike loojub.