Ilusate uudiste päev.

Tänane kuum päikesepäev tõi kaks ootamatut, imeilusat uudist.
Eile lõuna ajal teatas Liverpooli jalgpalliklubi kapten Steven Gerrard, et ta soovib klubist lahkuda ja ei kirjuta alla uut, suurepalgalist lepingut. Jäi mulje, et Gerrardi soov on kolida Londonisse ja asuda esindama Chelseat, uut Vene rahadega üles ehitatud "superklubi".
Täna - õige imelisel moel, umbes kell 11 teatas Liverpooli president Rick Parry, et Gerrard on ümber mõelnud ja jääb Liverpooli. Eile nii lõplik otsus muutus öö ja hommiku jooksul. Steveni enda sõnad tunduvad siirad ja toovad meie ette sügavas segaduses oleva noore mehe, kes ei suuda kuidagi otsustada, kus ja mil viisil oma jalgpallurikarjääri jätkata. Juba teist suve kaalus ta viimse hetkeni lahkumist, kuid süda hoidis mehe ikkagi Liverpoolis. Ja pärast imelist Meistrite Liiga võitu ja klubis alanud põhjalikke uuendusi - olen kindel, et see otsus on õige. Loodetavasti ei sunni Gerrard enam kunagi Liverpooli toetajaid sellist kadalippu läbi tegema.

Ja siis, kell 14.48 saabus teine imeline uudis. London on valitud korraldama 2012. aasta suveolümpiamänge. Pariis oli viimse hetkeni favoriit, kuid jäi Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmete otsustavas hääletusvoorus 50:54 alla.
Miks see otsus mulle siiralt rõõmu teeb? Esiteks on London minu lemmiklinn. Teiseks olen läbi aastate olümpiamängudel toetanud Briti sportlasi ja Briti olümpiasport on mulle ääretult südamelähedane. Nüüd saab London lõpuks need uued uhked kergejõustiku- ja ujumisareenid, mis muidu ehitamata jäänuks. Rääkimata võimalikust Briti jalgpallikoondisest ainult selleks olümpiaks ning tennisefinaalist Wimbledoni peaareenil. Vaimustav! Nii palju on seitsme aasta pärast oodata.
David Beckham kallistab Londoni meer Ken Livingstone'i.