Mõttetu ettevõtmine

See tänane nö. autovaba päev on praegusel kujul täiesti kasutu. Vähemalt siin Tallinnas. Kes täna linnas ringi käinud, on sellest juba aru saanud.
Pole mingit mõtet korraldada sellist asja keset töönädalat. Liiga palju on inimesi, kes teevadki oma tööd autoroolis. Ja neid, kes põhimõtteliselt meie ühistranspordisüsteemi silmaotsaski ei kannata. Paraku põhjusega. Ja siis veel neid, kelle kodu asub töökohast kümnete kilomeetrite kaugusel. Viimaseid on aina enam. Paljasõnaline üleskutse ei pane sellist inimest oma harjumusi muutma.
Mõttetu on ka tasuta sõit ühistranspordis. Kõigil, kes seda liikumisviisi veidigi tihedamini kasutavad, on perioodipilet. Ja neil, kellel piisavalt bensuraha, et autoga iga päev mööda linna ringi tossutada? Neil on ka see raha olemas, et ühistranspordipilet osta. Mitte, et nad seda täna teevad. Täna sõidavad nad ikka autoga.
Mis võiks teha, et päev võiks tõesti autovaba olla? Esiteks tuleb seda teha nädalavahetusel. Teiseks tuleks ka reaalselt kesklinn autodele sulgeda. Nagu paljudes maailma linnades aeg-ajalt tehtud on. Kui sa ikka tead, et sa pühapäeval vanalinna pubisse või kobarkinno oma autoga lähemale ei jõua, kui näiteks Järve selverini Nõmme poolt või Pirita kloostrini teiseltpoolt tulles - siis sa ei hakka sõitma ka.
Kesklinn oleks ka tegelikult üheks päevaks inimeste päralt. Ja siin oleks hoopis teine tunne ringi liikuda ja uusi asju enda jaoks avastada.

Kui nüüd keegi arvab, et ma mingi autohull olen, et selliseid asju kirjutan, siis vale puha. Mul pole juhilubasidki, rääkimata isiklikust sõiduvahendist. Lihtsalt - paljaste üleskutsetega inimeste käitumist Eestis ei muuda.