PÖFF algas plahvatava tulevärgiga? Mitte

PÖFF algas ka minu jaoks reedel. Mitte sugugi uhke avamise või väljamüüdud staarfilmidega, vaid väliselt üpris tagasihoidliku linateosega, mil nimeks "Palindroomid". Imelik ju veidi Ameerika filmiga alustada, aga pole häda. "Palindroomide" loojaks on Todd Solondz - mees, kes sai aastaid tagasi minu hakkama ühe suurema PÖFF-i elamusega läbi aegade: uskumatult mitmekülgse ja harjumatu filmiga "Happiness".
"Palindroomid" võib-olla nii silmapaistev teos ei ole - pigem selline väike ja piiratum vaatlus Ameerika imelikule elukorraldusele. Peategelane on noor (kes teab, kui noor õieti) tütarlaps, kelle eluunistuseks on laps sünnitada. Võimalikult kiiresti. Esimene rasestumise katse lähebki juba õnneks, aga plika rõõmu rikuvad vastikud vanemad, kes sunnivad teda aborti tegema. Aborti, mis lõpeb selliste kahjustustega, et edasine lapsesaamine on välistatud.
Mitte, et tüdrukule sellest tragöödiast räägitaks. Tema jätkab oma ainsa eesmärgi poole püüdlemist, põlgamata selleks ära ka mõrvarist pedofiili seltskonda. Ega ka midagi muud, mis vajalikuks peaks osutuma.
"Palindroomide" omapära on selles, et peategelast mängivad päris mitu noort daami. Niimoodi, et igas uues episoodis juba uus noor näitlejatar. Ma ei ole päris kindel, kas see päris õige liigutus on, sest film voolab laiali ja neiude näitlejaanded ka väga erineval tasemel. Aga terav kommentaar Ameerika elulaadile sellegipoolest.