Puhmaskulmudega.

Jah ega suurt ja uhket mul kirjutada teile pole.
Maal käisime, Sherlockit nägime. Kirjutasin temast siin juunikuus teile - ehk keegi mäletab. Väike heledakarvaline kassipoeg, pagana uudishimulik ja vilka loomuga. Kuu aega polnud nüüd teda näinud ja võin rõõmuga raporteerida, et kaks korda suuremaks on elukas kasvanud! Uudishimulik ja metsikult mänguhimuline on ta aga endiselt. Oli see alles vaatepilt, kui ta voodis püherdas ja oma tagumisi käppasid hammustas! Õhtul ehk õnnestub siia väike pildike ka üles riputada.
Muidu oli tavapäraselt närvesööv nädalavahetus seal maal...ilma et oleksin midagi suuremat korda saatnud. Propa ja Thule käest saadud kuulmiskahjustus oli õnneks ajutise iseloomuga, aga on's minu hädadel lõppu? Nüüd ma näiteks kardan seal maal käies hirmsasti puuke. Metsikult naljakas, aga mis sa ikka endaga teed, kui selline hirm sisse pugenud. Eks need meie meediaväljaanded ole seda puugihirmu viimastel suvedel päris tublisti võimendanud ka.
Muidu tegelen selliste sügavalt isiklike asjadega, millest ükski hing aru ei saa. Näiteks olen tihedalt jälginud Briti noorte kergejõustiklaste käekäiku mitmel erineval võistlusel. Ja oh, on neid medaleid tulnud meeldivalt palju. Asjad polegi 2012. aasta Londoni olümpia ootel nii hullud. Harry Aikines-Aryeetay - jätame selle nime nüüd ilusasti meelde, eks. Ükskõik, kui keeruline see esmapilgul ei tunduks. Kahekordne noorte maailmameister ikkagi - 100 m, 200 m. Ennenägematu triumf. Loodetavasti on see poiss maailma kiireim mees aastal 2012.
Ja läinud öösel kell 2 hüppasin rõõmust, kui Caitlin McClatchey ujumise MM-ilt brittidele esimese medali tõi. See ujumine saab nüüd selle nädala moesõna vist olema mul.
Nagu näete, selline kohutav nišivärk. Muidugi ega keegi minu veidraid hobisid ja huvisid ei mõista.
Londoni terrorirünnakud on kohutavalt kurvaks teinud muidugi. London on ju nii koduseks saanud kuidagi - peaaegu nagu teine kodulinn võõi midagi sellist. Mis sest, et ma seal kunagi elanud ei ole ja kokku pole kolme nädalatki seal viibinud. Ikkagi ma armastan seda linna.
Ja olen päris kindel, et London saab terrorist üle. Terve maailm saab sellest õudusest lõpuks võitu. Teisiti lihtsalt pole võimalik.