Ilvese tee rahva südamesse

Olen vältinud siin eriti presidendivalimiste teemal rääkimisest. Peamiselt seetõttu, et välismaal Eesti Vabariigile eeskõneleja valimine käib meil vallajuhtidele koolikatuste kinkimise teel. Liiga absurdne, aga siiski tõsi.
Siiski tahan lühidalt mainida, et Toomas Hendrik Ilvesest saab minu meelest Eestile suurepärane president. Mäletan, kuidas enne eelmisi Riigikogu valimisi oli ta ainus poliitik, kelle selge ja tulevikku suunatud visioon minuga kõneles. Ilvese jutt tundus mõistlik ning sisutihe ja peamiselt tema pärast ma tookord sotsiaaldemokraate valisingi. Teised valijad eelistasid samal ajal Res Publica õõnsaid loosungeid ja kümnemeetriseid plagusid ja said oma tahtmise.
Seda hämmastavam oli Ilvese kammbäkk aasta hiljem europarlamendi valimistel, kus ta põhimõtteliselt üksipäini Eesti poliitilise eliidi seljatas. Niisiis sõnum jõudis, aastase hilinemisega, siiski pärale. Juba siis oleks võinud ennustada, et mehe poliitiliste ambitsioonide tipp pole need see europarlament teps mitte.
Muidugi eelistaksin Ilvest näha reaalse poliitilise jõuna, mitte presidendi tseremoniaalses ametis. Aga ka see praegune lahendus on täiesti söödav.